Valtsplekk katusekattematerjalina
Valtsplekk on olnud traditsiooniline katusekattematerjal juba kaua aega. Siiski on see materjal aastate jooksul läbi teinud suuri muutusi. Tsingitud ja seejärel kohapeal värvitud lehtmetalli hakati kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval kasutatakse värvitud või alutsink-pinnakattega, pehmest eriterasest sileplekki üha rohkem. 19. sajandil kasutati katuste katmiseks plekitahvleid. Sellise meetodi puhul kasutatakse lühikesi plekitahvleid, mis ühendatakse püst- ja lamevaltsidega. Tänapäeval kasutatakse tahvleid peamiselt juhul, kui eesmärgiks on rõhutada hoone välimust ja kvaliteeti ning taaselustada möödunud aegade traditsioone. Praegusel ajal kasutatakse katusekattematerjalina valdavalt rullplekki. Rullpleki paane saab kasutada igasugustel hoonetel, kui katusekalle on piisav, st umbes 6°. On mitmeid tegureid, mis soosivad just valtspleki kasutamist katusekatteks. Põhjused, miks kasutada tööstus-, kaubandus- ja eluhoonetel katusekattematerjalina just valtsplekki, on esteetiline välimus, tulepüsivus, vastupidavus füüsilistele kahjustustele ja pikk kasutusiga. Lisaks on nii värvitud kui alutsink-kattega sileplekk sajaprotsendiliselt ringlussevõetav, mistõttu see on äärmiselt sobiv ka keskkonna seisukohast. Rullpleki kasutamine on eriti kohane väikese katusekalde puhul.